Siim Bobkov ajab häma...

Antud nädala teema on vist kõige raskem koheselt mõista, mismõttes on üks viide erinev teisest viitest. Kuidas saab üks link erineda teisest lingist? Ja mis vahet seal üldse on? Hakkame siis pihta! Wikipedia on selline huvitav platvorm/entsüklopeedia, mis algselt tekitas ebausaldusväärsust, kuid aasta aastalt tulenevalt suurenevast kasutajaskonnast ja iseend reguleerivast mehaanikast on järjest kasvatanud enda väärtust. Tema eripära on see, et iga inimene saab sinna muudatusi sisse viia. Nagu ikka uute tehnoloogiate puhul on, siis ei mõistetud ka sellist lähenemist kohe, levis arusaam, et ainult autoriteetsed isikud saavad "õigeid" muudatusi sisse viia. Aga mis aeg on tõdenud on see, et rahval on alati õigus! Nii igal uuel hääletamisel, kui ka enda teadmistepagasi haldamisel. Kui me hääletame millegi jubeda poolt, siis ei ole see vale! Järelikult ei olnud me veel piisavalt kaugele jõudnud, et saadud kogemuste põhjal edasi minna. Wikipedia on kasvanud usaldusväärseks

Videotex Kaheksakümnendatel tuli inimeste kasutusse nö eelkäija tänapäeva internetile, suurim erinevus oli selles, et kui veebil puudub tsentraalne kontroll, siis videotex'il on vägagi autoritaarne juhtimissüsteem. Sellegipoolest oli tehnoloogia, mida pakuti enneolematu. Inimesed said enda televiisori või "totuterminali" (terminal, millel puudub enda protsessimise võimekus, sõltub tsentraalsest arvutist) vahendusel lugeda uudiseid, teha pangaülekandeid, osta teatud kaupu ja muid erinevaid tegevusi. Põhiline probleem seisnes aga selles, et need süsteemid ei olnud mõeldud otseselt suhtlemiseks vaid tarbimiseks. Suurtootjad ja süsteemide ehitajad tegid seda vägagi kaubanduslikel eesmärkidel ja teletex lahenduste kasutamine oli kallis. Lisaks oli see ühekülgne, ainult võta vastu mis sulle antakse. Nö koduarvutite PC tulekuga tekkisid uued alternatiivid, kus oli juba hoopis mugavam üksteisega infot vahetada ja teenused olid ka kõvasti soodsamad. Näitena võib tuua BB

Ma alustan oma esimest blogi sissekannet paarist uuest tehnoloogiast mis täna tunduvad esmavaatlemisel vägagi õnnestunud olevat, kuid siiski on neil väga tume pool, mis kajastamist väga vähe leiab. Täna istume me oma nutitelefonide taga ja loeme uudiseid igasugustest natsionaalsotsialismi ilmingutest, antifashistlike grupeeringute üleöistest teketest ja muudest asjaoludest, mis 5 aastat tagasi oleks mõeldamatu olnud. Kuidas me sinna oleme jõudnud? Pean ütlema, et me loeme pealkirju - suurem osa nö "instageneratsioonist" ei loe enam uudiseid! Ma võtan väga põgusa käsitluse alla 3 kasutajate seas ääretult populaarset IT toodet/teenust, mis võõristavad neid elust ja suruvad nad raamidesse, mille olemasolust neil aimugi pole.  Instagram on meeletult populaarne sotsiaalmeedia platvorm, millel on üle 700 miljoni aktiivse igakuise kasutaja. Sinna laetakse üles päevas ca 100 miljonit pilti ja muu taoline info, mis investoritele on nagu mesi karule. Psühholoogid ja statistiku