2. Interneti kujunemislugu - üle kivide ja kändude...siiamaani! Videotex/Fidonet

Videotex

Kaheksakümnendatel tuli inimeste kasutusse nö eelkäija tänapäeva internetile, suurim erinevus oli selles, et kui veebil puudub tsentraalne kontroll, siis videotex'il on vägagi autoritaarne juhtimissüsteem.
Sellegipoolest oli tehnoloogia, mida pakuti enneolematu. Inimesed said enda televiisori või
"totuterminali" (terminal, millel puudub enda protsessimise võimekus, sõltub tsentraalsest arvutist) vahendusel lugeda uudiseid, teha pangaülekandeid, osta teatud kaupu ja muid erinevaid tegevusi.
Põhiline probleem seisnes aga selles, et need süsteemid ei olnud mõeldud otseselt suhtlemiseks vaid tarbimiseks. Suurtootjad ja süsteemide ehitajad tegid seda vägagi kaubanduslikel eesmärkidel ja teletex lahenduste kasutamine oli kallis.
Lisaks oli see ühekülgne, ainult võta vastu mis sulle antakse.
Nö koduarvutite PC tulekuga tekkisid uued alternatiivid, kus oli juba hoopis mugavam üksteisega infot vahetada ja teenused olid ka kõvasti soodsamad. Näitena võib tuua BBS, FidoNet ja teised võimalused - esimene sotsmeedia oli loodud.
Videotex tehnoloogia vajus ajaloo prügikasti, kui välja arvata prantslaste Minitel, mis töötas kuni 30. juunini aastal 2012. Täitsa naljakas kohe, kes need kasutajad küll sellised olid :D
2008 aastal luges PCMagazine suurkorpi AT&T tehtud videotex teenuse Viewtron üheks suurimaks hävinguks interneti tehnoloogiates. Magama pandi ca 100 miljonit dollarit ja kasutajad saadi kokku umbes 20 000.
Kokkuvõtteks võib öelda, et oli vinge tehnoloogia omal ajal, kuid vales kohas ja valedele inimestele. Juba siis ihkasid inimesed vabadust tsentraliseeritud uudisvoogudest ja valikutest.

Sellest tulenevalt räägin teisest tehnoloogiast, mis eksisteerib siiamaani ja sai alguse aastal 1984.

FidoNet

Inimesed ihkasid informatsiooni kiiremini ja spetsiifilisemalt, just sellist tüüpi infot nagu nad ise soovisid saada. Esimene laiemalt levinud lahendus sellele oli BBS (Bulletin Board System), kus läbi terminali sai saata ja vastu võtta emaile, lugeda uudiseid. Olid olemas nö "varajased" versioonid tänapäeva foorumitest.
Probleem seisnes aga selles, et netiühendus ei olnud tollal veel nii hästi levinud ja info oli siiski väga lokaalne. Muutuse tõi aga FidoNet, kus läbi tsentraalsete sõlmpunktide (noded), mis olid opereeritud administraatorite poolt sai infot saata ja vastu võtta üle kogu maailma.
Tänapäevases mõistes pole see üldse internet, kuna ta opereerib läbi inimeste, kes administreerivad sõnumite levikut, kättesaadavust jms. Siiski on see süsteem, mis toimib siiamaani ja annab inimestele vabaduse suhelda üksteisega sõltumata asukohast.
Fidonet oli nö teenäitaja avatuse poole pealt, sest süsteemi arendasid edasi kasutajad. Vasakul toon siin välja väikse statistika administraatorite, ehk siis nodehaldurite kasvu aastate jooksul. Tol ajal oli see midagi nii ulmelist, tipphetkel oli igal adminil ca 200 kasutajat ja kokku see tegi ca 8 000 000 kasutajat.

Vaadates dokumentaale ja lugedes internetist veel materjale selle kohta, võib siin veel pikalt kirjutama jääda, kuid mis minu jaoks selles süsteemis läbi kumas, oli see...
Inimesed tegid juba siis sotsmeediat ja muid võimalusi sõltumata takistustest, mis neil ette jäid. Kui riik tsenseeris internetti, siis nad kasutasid muid kanaleid. Kui polnud infrastruktuuri www (world wide web) kasutamise jaoks, siis nad kasutasid telefoni liine ja seejuures nad kulutasid väga vähe raha.
Kui iganes tuleb ka internet 2.0, mis kõigi kõlakate poolest on väga sarnane tollele teletex'ile, kus mitte midagi ei saa tasuta ja jälgimata -----siis me teeme uue FidoNet'i.

Kokkuvõttes võiks öelda, et kui on suured rahad mängus uute lahenduste arendamisel, siis on ka suured huvid sees. Täna ei saa midagi võtta enesestmõistetavalt, et tehakse asju meile elu lihtsustamiseks. Ei, netilahendused on siiski suures osas raha teenimiseks, näigu nad nii tasuta olevat kui tahes.
Kuid alati on teisi teeradasid, millega tuleb end vaid tuttavaks teha.

Siim B.


FidoNet
https://youtu.be/FYineI9Oflk - BBS The Documentary Part 4/8: FidoNet
https://www.fidonet.org/genlinfo.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Bulletin_board_system

Videotex 
https://en.wikipedia.org/wiki/Videotex
https://en.wikipedia.org/wiki/Minitel
https://en.wikipedia.org/wiki/Viewtron
https://youtu.be/sgYkpk9nJnE - AT&T Archives - The Viewtron System and Sceptre Videotex Terminal (1983)
http://globalprojectstrategy.com/lessons/case.php?id=26