6. Piraadipartei pakutavad lahendused autoritele ja kasutajatele - 101
1. Autori isiklikud õigused teosele jäävad muutmata/muutumatuks:
Kui autor on oma teose loonud, siis mitte keegi ei saa hiljem väita, et hoopis tema on selle teose autor. Ma arvan, et on väga mõistlik jätta igale loojale isikik õigus teose autorlusele ja kohustus kasutajatele, kes seda modifitseerivad tunnustada algset loomingut seda välja tuues. Ei saa tegeleda muusika miksimisega, kui pole näidatud, keda kokku on miksitud.
Edasimüüja/looja ei saa võtta loomingu au enda peale, kui ta seda pole teinud.
2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine:
Soovitakse taastada eelnevalt olnu, kus privaatselt jagatav materjal ei anna seadusandlikku alust karistuseks. Kui pole teenitud materjali jagamisega raha, siis pole vaja inimesi diskrimineerida.
Täna oleme paraku situatsioonis kus kogu suureneva jagamisvõimaluse juures on meil kraanid tegelikult julmalt kinni keeratud. Me peaksime saama jagada teiste inimeste luuletusi ja muusikat omavahel kuulamiseks täpselt nii nagu me seda viimased 10 aastat loomulikult teinud oleme.
Ma ei kujutaks ette, kui ma ei tohiks sõbrale saata youtube linki muusika kuulamiseks või mingit pdf faili lugemiseks. Lisaks pean mainima, et meeletu nö kopeerimine on ka hakanud otsa saama.
Internet võimaldab meile täna mitmel inimesel ligipääsu ühe ja sama faili juurde - Youtube, Google Drive jne.
Kui ei tegelda jagamisega kasumi saamise eesmärgil, siis peab igasugune privaatne jagamine olema tasuta. Vastasel juhul me maksustaksime oma emotsioonide väljendamise viisid ka ja ma ei taha näha, missugune see maailm siis välja näeks.
3. Kaubandusliku monopoli õigus 20 aastat:
Täna on kaubanduslik autoriõigus teosele kogu autori elu jooksul ja siis veel 70 aastat pärast surma veel. See on jaburalt pikk aeg mille pealt kasu teenida.
Me teame ühte väga koledat näidet, kuidas väga tuntud ingliskeelne sünnipäeva lugu "Happy Birthday to You" sai alles monopoli alt välja 2016 USA's ja 2017 Euroopa Liidus. Seniajani pidi alates aastast 1988 iga kord kui seda lugu kuskil avalikult mängiti või esitati maksma autoritasusid Warner/Chappell kompaniile. Lugu ise loodi aastal 1893 ja mitte üldse selle ettevõtte alt. Teatud piirist on korporatsioonide ahnus piiritu ja seda tuleb seaduslikult kitsendada. Vastasel juhul see muutub täiesti amoraalseks inimeste peetimiseks, sest lobistamisega loodud seadus toetab seda.
4. Teose registreerimine pärast viiendat aastat:
Teosed saavad oma avaldamise hetkest automaatselt kaubandusliku autoriõiguse kuni 5ks aastaks ja kui on soov veel seda 15 aastat pikendada, siis tuleks teos registreerida. Registreering annab inimestele võimaluse näha, mis teos ja kui kaua on veel kaubandusliku teose kaitse all.
Päris huvitav idee, see toetaks tugevalt inimeste isereguleerimise oskust toota vanast materjalist uut, leida loominguks midagi, mis ei olegi väga vana.
Kui see kehtiks kõigele, mis autoriõigusega kaitstud on, siis see kindlasti kiirendaks arengut, sest mitte kunagi ei ole üks ja sama inimene näinud oma "toote" erinevaid külgi nii hästi kui paljud seda suudavad.
Ma näen siin meeletut potentsiaali ühiskonna kiirema arengu jaoks, kus pooleli ehitatu võib saada lõpetatud kellegi teise poolt ja ilma igasuguste juriidiliste jamadeta.
5. Tasuta Sämpeldamine:
Järjest rohkem piiravad autoriõigused jätavad aina vähem mänguruumi uue meedia loomiseks läbi vana.
Ma usun, et väga konkreetne reeglistik, kuidas loodud materjali tohib kasutada uue loomiseks on väga hea lahendus.
Tänapäeva internet on nii palju materjali täis, et varsti tundub, et uusi sõna järgnevusi ei olegi enam võimalik kokku panna ilma igasuguse kontrollita, kas me kedagi kopeerime. Seetõttu me liigume aina enam juhusliku kopeerimise suunas ja meil peab olema võimalik niiviisi kombineerides edasi areneda ja uut loodut luua/tarbida.
6. Piirang DRM'ile (digitaalõiguste haldamise süsteemidele):
Ettevõtted pidevalt püüavad seadusest veel enam piirata loomingu levikut ja sellele tuleb panna piirang. Ei saa teha seaduseid nagu hing ihaldab.
Seadusandlik ja täidesaatev võim jäägu vaid riigile ja ainult riigile.
SiimB
Kui autor on oma teose loonud, siis mitte keegi ei saa hiljem väita, et hoopis tema on selle teose autor. Ma arvan, et on väga mõistlik jätta igale loojale isikik õigus teose autorlusele ja kohustus kasutajatele, kes seda modifitseerivad tunnustada algset loomingut seda välja tuues. Ei saa tegeleda muusika miksimisega, kui pole näidatud, keda kokku on miksitud.
Edasimüüja/looja ei saa võtta loomingu au enda peale, kui ta seda pole teinud.
2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine:
Soovitakse taastada eelnevalt olnu, kus privaatselt jagatav materjal ei anna seadusandlikku alust karistuseks. Kui pole teenitud materjali jagamisega raha, siis pole vaja inimesi diskrimineerida.
Täna oleme paraku situatsioonis kus kogu suureneva jagamisvõimaluse juures on meil kraanid tegelikult julmalt kinni keeratud. Me peaksime saama jagada teiste inimeste luuletusi ja muusikat omavahel kuulamiseks täpselt nii nagu me seda viimased 10 aastat loomulikult teinud oleme.
Ma ei kujutaks ette, kui ma ei tohiks sõbrale saata youtube linki muusika kuulamiseks või mingit pdf faili lugemiseks. Lisaks pean mainima, et meeletu nö kopeerimine on ka hakanud otsa saama.
Internet võimaldab meile täna mitmel inimesel ligipääsu ühe ja sama faili juurde - Youtube, Google Drive jne.
Kui ei tegelda jagamisega kasumi saamise eesmärgil, siis peab igasugune privaatne jagamine olema tasuta. Vastasel juhul me maksustaksime oma emotsioonide väljendamise viisid ka ja ma ei taha näha, missugune see maailm siis välja näeks.
3. Kaubandusliku monopoli õigus 20 aastat:
Täna on kaubanduslik autoriõigus teosele kogu autori elu jooksul ja siis veel 70 aastat pärast surma veel. See on jaburalt pikk aeg mille pealt kasu teenida.
Me teame ühte väga koledat näidet, kuidas väga tuntud ingliskeelne sünnipäeva lugu "Happy Birthday to You" sai alles monopoli alt välja 2016 USA's ja 2017 Euroopa Liidus. Seniajani pidi alates aastast 1988 iga kord kui seda lugu kuskil avalikult mängiti või esitati maksma autoritasusid Warner/Chappell kompaniile. Lugu ise loodi aastal 1893 ja mitte üldse selle ettevõtte alt. Teatud piirist on korporatsioonide ahnus piiritu ja seda tuleb seaduslikult kitsendada. Vastasel juhul see muutub täiesti amoraalseks inimeste peetimiseks, sest lobistamisega loodud seadus toetab seda.
4. Teose registreerimine pärast viiendat aastat:
Teosed saavad oma avaldamise hetkest automaatselt kaubandusliku autoriõiguse kuni 5ks aastaks ja kui on soov veel seda 15 aastat pikendada, siis tuleks teos registreerida. Registreering annab inimestele võimaluse näha, mis teos ja kui kaua on veel kaubandusliku teose kaitse all.
Päris huvitav idee, see toetaks tugevalt inimeste isereguleerimise oskust toota vanast materjalist uut, leida loominguks midagi, mis ei olegi väga vana.
Kui see kehtiks kõigele, mis autoriõigusega kaitstud on, siis see kindlasti kiirendaks arengut, sest mitte kunagi ei ole üks ja sama inimene näinud oma "toote" erinevaid külgi nii hästi kui paljud seda suudavad.
Ma näen siin meeletut potentsiaali ühiskonna kiirema arengu jaoks, kus pooleli ehitatu võib saada lõpetatud kellegi teise poolt ja ilma igasuguste juriidiliste jamadeta.
5. Tasuta Sämpeldamine:
Järjest rohkem piiravad autoriõigused jätavad aina vähem mänguruumi uue meedia loomiseks läbi vana.
Ma usun, et väga konkreetne reeglistik, kuidas loodud materjali tohib kasutada uue loomiseks on väga hea lahendus.
Tänapäeva internet on nii palju materjali täis, et varsti tundub, et uusi sõna järgnevusi ei olegi enam võimalik kokku panna ilma igasuguse kontrollita, kas me kedagi kopeerime. Seetõttu me liigume aina enam juhusliku kopeerimise suunas ja meil peab olema võimalik niiviisi kombineerides edasi areneda ja uut loodut luua/tarbida.
6. Piirang DRM'ile (digitaalõiguste haldamise süsteemidele):
Ettevõtted pidevalt püüavad seadusest veel enam piirata loomingu levikut ja sellele tuleb panna piirang. Ei saa teha seaduseid nagu hing ihaldab.
Seadusandlik ja täidesaatev võim jäägu vaid riigile ja ainult riigile.
SiimB
Kommentaarid
Postita kommentaar