Siim Bobkov ajab häma...

1. Autori isiklikud õigused teosele jäävad muutmata/muutumatuks: Kui autor on oma teose loonud, siis mitte keegi ei saa hiljem väita, et hoopis tema on selle teose autor. Ma arvan, et on väga mõistlik jätta igale loojale isikik õigus teose autorlusele ja kohustus kasutajatele, kes seda modifitseerivad tunnustada algset loomingut seda välja tuues. Ei saa tegeleda muusika miksimisega, kui pole näidatud, keda kokku on miksitud. Edasimüüja/looja ei saa võtta loomingu au enda peale, kui ta seda pole teinud. 2. Tasuta mittekaubanduslik jagamine: Soovitakse taastada eelnevalt olnu, kus privaatselt jagatav materjal ei anna seadusandlikku alust karistuseks. Kui pole teenitud materjali jagamisega raha, siis pole vaja inimesi diskrimineerida. Täna oleme paraku situatsioonis kus kogu suureneva jagamisvõimaluse juures on meil kraanid tegelikult julmalt kinni keeratud. Me peaksime saama jagada teiste inimeste luuletusi ja muusikat omavahel kuulamiseks täpselt nii nagu me seda viimased 10 aas...

Lugesin just pisut netiketi kohta ja valisin enda isikliku kogemuse põhjal väikese kirjelduse Virginia Shea 10. käsule: "Andesta teistele nende eksimused". Aasta oli siis 2005 kui mina pealinna poisiks hakkasin ja uurisin, mis meil siin Eestis netimaailmas ka toimub. Õigupoolest ei olnud huvi väga netis ringi kolada kui pigem endale bändikaaslasi leida. Kuidas sa seda õigupoolest suures ja võõras linnas teed? Annad endast kuidagi teada ja väljendad enda soovi leida kaaslasi. Tollal tundus väga perspektiivikas koht olevat kohalik sait nimega rada7.ee. Tulnuna väikesest linnakesest nimega Viljandi (õigupoolest selle linnakese kõrvalt, maalt) ei olnud ma miskit kuulnud kuidas netis end väljendama peab ja ka seda missugune raev seal võib paari vale sõna peale sulle peale lennata. Otsustasin kiiresti registreerida end tollel saidil kasutajaks, et enda kuulutus üles panna. Otsisin enda bändi bassimeest. Kuna ma soovisin, et kuulutus pisut rohkem tähelepanu saaks ja ma kii...

Lugesin siis hiljuti läbi Pekka Himaneni koostatud rapordi infoühiskonna arengutest, suundadest ja muutustest, mille ühiskond peaks läbima, et olla edukas. Kas ja kui palju me oleme sama rada käinud, kohe vaatame üle. 1. Kultuuriettevõtluse tõus ja nö pehmete alade uute ärimudelite kasv. Jah, pean tunnistama, et see on täppi läinud kirjeldatuga. Me oleme näinud, kuidas internet on kaasa toonud meeletud iseõppimise võimalused. Erinevad keskkonnad, kus end harida saanud on osaks saanud ka minu igapäevasest rutiinist. Küll ma vaatan harivaid videosid Youtubest, tellin endale koolitusi erinevatest konkreetselt õppimisele suunatud keskkondadest. Näitena võiks ära tuua Udacity, Udemy, Coursera ja Team Treehouse mille tasulisi koolitusi olen reaalselt ise ostnud. Kui varem on taolised õpivõimalused olnud veel suht hägused ja kaheldava kvaliteediga, siis osades õpikeskkondades on suured ja tugevad ülikoolid oma programmid kättesaadavaks teinud. Ei pea lendama tuhandeid kilomeetreid, et...

Antud nädala teema on vist kõige raskem koheselt mõista, mismõttes on üks viide erinev teisest viitest. Kuidas saab üks link erineda teisest lingist? Ja mis vahet seal üldse on? Hakkame siis pihta! Wikipedia on selline huvitav platvorm/entsüklopeedia, mis algselt tekitas ebausaldusväärsust, kuid aasta aastalt tulenevalt suurenevast kasutajaskonnast ja iseend reguleerivast mehaanikast on järjest kasvatanud enda väärtust. Tema eripära on see, et iga inimene saab sinna muudatusi sisse viia. Nagu ikka uute tehnoloogiate puhul on, siis ei mõistetud ka sellist lähenemist kohe, levis arusaam, et ainult autoriteetsed isikud saavad "õigeid" muudatusi sisse viia. Aga mis aeg on tõdenud on see, et rahval on alati õigus! Nii igal uuel hääletamisel, kui ka enda teadmistepagasi haldamisel. Kui me hääletame millegi jubeda poolt, siis ei ole see vale! Järelikult ei olnud me veel piisavalt kaugele jõudnud, et saadud kogemuste põhjal edasi minna. Wikipedia on kasvanud usaldusväärseks...

Videotex Kaheksakümnendatel tuli inimeste kasutusse nö eelkäija tänapäeva internetile, suurim erinevus oli selles, et kui veebil puudub tsentraalne kontroll, siis videotex'il on vägagi autoritaarne juhtimissüsteem. Sellegipoolest oli tehnoloogia, mida pakuti enneolematu. Inimesed said enda televiisori või "totuterminali" (terminal, millel puudub enda protsessimise võimekus, sõltub tsentraalsest arvutist) vahendusel lugeda uudiseid, teha pangaülekandeid, osta teatud kaupu ja muid erinevaid tegevusi. Põhiline probleem seisnes aga selles, et need süsteemid ei olnud mõeldud otseselt suhtlemiseks vaid tarbimiseks. Suurtootjad ja süsteemide ehitajad tegid seda vägagi kaubanduslikel eesmärkidel ja teletex lahenduste kasutamine oli kallis. Lisaks oli see ühekülgne, ainult võta vastu mis sulle antakse. Nö koduarvutite PC tulekuga tekkisid uued alternatiivid, kus oli juba hoopis mugavam üksteisega infot vahetada ja teenused olid ka kõvasti soodsamad. Näitena võib tuua BB...

Ma alustan oma esimest blogi sissekannet paarist uuest tehnoloogiast mis täna tunduvad esmavaatlemisel vägagi õnnestunud olevat, kuid siiski on neil väga tume pool, mis kajastamist väga vähe leiab. Täna istume me oma nutitelefonide taga ja loeme uudiseid igasugustest natsionaalsotsialismi ilmingutest, antifashistlike grupeeringute üleöistest teketest ja muudest asjaoludest, mis 5 aastat tagasi oleks mõeldamatu olnud. Kuidas me sinna oleme jõudnud? Pean ütlema, et me loeme pealkirju - suurem osa nö "instageneratsioonist" ei loe enam uudiseid! Ma võtan väga põgusa käsitluse alla 3 kasutajate seas ääretult populaarset IT toodet/teenust, mis võõristavad neid elust ja suruvad nad raamidesse, mille olemasolust neil aimugi pole.  Instagram on meeletult populaarne sotsiaalmeedia platvorm, millel on üle 700 miljoni aktiivse igakuise kasutaja. Sinna laetakse üles päevas ca 100 miljonit pilti ja muu taoline info, mis investoritele on nagu mesi karule. Psühholoogid ja statistiku...